Korstnapühkimistööd Prindi

Korstnapühkimistööde juhend
Leo Kalme

Juhendi koostamise alus:
Käesolev korstnapühkimistööde juhend on koostatud toetudes, Eesti Vabariigi kehtivatele standarditele,
õigusaktidele ja korstnapühkija kutsestandardile. Korstnapühkija töö eesmärk on tuleohutuse, säästva
küttereziimi ja puhta elukeskonna tagamine küttesüsteemide õigeaegse puhastamise, hooldamise ja
sellealase teabe jagamise kaudu.
I Korstnapühkija tööülesanded on:
1) kütte-ja ventilatsioonisüsteemide tuleohutuse kontroll;
2) küttesüsteemide ja ventilatsioonilõõride puhastamine ning tõmbe kontroll;
3) vajadusel tahma põletamine;
4) elanikkonna teavitamine küttesüsteemide õigest kasutamisest;
5) avastatud puudustest ja nende kõrvaldamiseks vajalikest töödest teavitamine ning päästeteenistuse
tuleohutuse järelevalveametnikele ettepanekute tegemine;
6) teostatud tööde dokumenteerimine.

II Korstnapühkimistööd
1. Korstnaid, ahjusid, pliite, soemüüre, kaminaid, suitsu- ja viimalõõre (slepe) jne, tuleb regulaarselt
tahmast, pigist ja tuhast puhastada selleks, et:
1) säilitada ja tagada normaalne õhutõmme koldes kütuse täielikuks põlemiseks;
2) vältida tuleohtu, mida võib põjustada liigne tahm ja pigi suitsu- ja viimalõõrides;
3) säästa kütust, sest puhtad lõõripinnad kuumenevad kiiremini ja eraldavad paremini soojust edasi ahju
ja soemüüri välispinnale;
4) liigne tahm ja tuhk ummistavad lõõrides suitsugaaside tee. Lõõride seintele kogunenud pigi ja/või
tahm võib kergesti sädemest süttida ja tekitada tahmapõlemise, mis võib põhjustada tulekahju.
2. Korstnapühkijatel (tase 4 ja tase 5 kutsekvalifikatsioon), kellel on lubatud puhastada gaasiseadmete
suitsu- ja ventilatsioonilõõre, peavad olema läbinud gaasialased koolitused.
3. Objektil (ehitises) töötades on korstnapühkijal kohustus teavitada objekti omanikku/valdajat
esinevatest puudustest ja teha ettepanekuid nende kõrvaldamiseks, täiendades neid vajadusel skeemide ja
muude näitlike materjalidega.
4. Korstnapühkija osaleb tuleohutuse kütte- ning ventilatsiooniseadmete hooldamise teabepäevadel
selgitustööga. Kui elanikud peavad kinni õigest kütte- ja ventilatsioonireziimist, siis on lõõrides vähem
tahma, rasvaineid, ummistusi, paraneb tõmme ning seoses sellega väheneb tulekahjuoht, samuti
säästeteakse kütet ning saastatakse vähem keskkonda.

III Korstnapühkija ülesanded objektil
5. Korstnapühkija on kohustatud:
1) leppima tellijaga töö tegemise aja kokku, selle muutmise vajadusest informeerima koheselt tellijat;
2) kõrvaldama lõõridest tahma, tuha, varisenud mördipuru, lahtised kivitükid ja muud sinna sattunud
esemed;
3) raiuma vajadusel ja tellija nõusolekul avad ummistuste likvideerimiseks kütteseadmete ja korstnate
müüritisse ja pärast töö lõppu sulgema need telliste, tahmaklappide või tahmaluukidega;
4) vajadusel ja tellija nõusolekul teostama tahmapõletustöid, teavitades enne seda häirekeskust;
5) teatama kirjalikult ehitise omanikule/valdajale kütteseadmete ja korstnate puudustest ja vigadest;
6) kontrollima pärast puhastamist kütteseadmete tõmmet kõigi olemasolevate siibrite ja avade kaudu;
7) hoiatama tellijat kasutamast rikkis ja/või tuleohtlikku gaasikütteseadet, suitsu- ja
ventilatsioonisüsteemi ning teavitama sellest koheselt tuleohutuse järelevalveasutust ja gaasiseadmet
hooldavat firmat, vahetu ohu korral aga häirekeskust hädaabi numbril 112;
8) võtma osa tuleohutuse järelevalveasutuse ettepanekul komisjonide tööst kütteseadmete vigade
uurimisel, uute hoonete või tööstuslike kütteseadmete ekspluatatsiooni andmisel, remondivajaduse
määramisel, avariide ja ummistuste uurimisel, gaasiseadmete paigaldamise võimaluste selgitamisel jne;
9) koostama akti ehitise kütte- ja ventilatsioonisüsteemide tuleohutuse seisukorra ja korstnapühkija
tehtud tööde kohta ning andma sellest ühe eksemplari tellijale.
10). Töö käigus väljavõetud tuha ja tahma paigutab korstnapühkija hoone valdaja või korterielnike poolt
antud metallnõusse. Tahma põletamisel tekkinud kuumad küttejäägid paigutatakse veega täidetud
metallanumasse.
11). Enne kütteseadme (ahi, pliit, soemüür jms.) puhastamiset peab korstnapühkija tegema endale selgeks
kütteseadme lõõristiku ehituse. Lõõristiku ehituse uurimisel määrab korstnapühkija esmalt kütteseadme
tüübi, uurimisel arvestab ahjupottide arvu, tahmaklappide asetust ja arvu, siibrite asetust, arvu ja laadi,
vajadusel kasutades fiiberoptikat ja suitsuküünlaid. Edasi jätkatakse uurimist tööriistade – trossluua ja
kulbi abil.

IV Suitusulõõride puhastamine
8. Korstnapühkija peab töö tegemisel vältima ruumides liigse mustuse tekitamist, ruumides
mittevajalikud tööriistad jäetakse koridori või teise hoone valdaja/esindaja poolt näidatud kohta.
9. Korstnapühkija käib läbi kõik ruumid, kus asuvad või külgnevad korstnad ja sulgeb kõik siibrid,
tahmaluugid ja ventilatsiooniavad. Eriti hoolikalt tuleb kontrollida keldrites asuvaid kööke, töökodasid,
kauplusi, ladusid jms. Lahtijäetud tahmaluukidest, ventilatsiooniavadest ja siibrite vahedest läbitungiv ja
kergesti lenduv tahm võib ruume kahjustada. Siibreid võib sulgeda ainult siis, kui küttekoldes ei ole tuld.
Tuleohutuse seisukohalt võib ainult erandjuhtudel puhastustöid teha ka siis, kui küttekoldes on tuli.
10. Kui tõmme küttekoldes on nõrk või puudub üldse, tuleb määrata lõõrides tõmmet takistav koht ja see
takistus kõrvaldada.
11. Pööningule läheb korstnapühkija kõigi tööks vajalike tööriistadega. Pööningul teeb korstnapühkija
kindlaks korstna ja ventilatsioonikanali liigi/tüübi ja nende asetuse.
11. A. Vanade majade pööningul esineb ka horisontaalseid suitsu- ja ventilatsioonilõõre, n.n. püks- ehk
põlvkorstnaid. Eelnimetatute puhastamine on raskendatud ja nende korstnate suunamuutmiskohtades
peavad olema hermeetiliselt suletavad puhastusluugid. Ajaloolistes ja reeglina Muinsuskaitse all olevates
hoonetes (näit. vanad mõisahooned, Tallinna Vanalinna ja teiste linnade ajaloolised hooned) võisid olla
kasutusel mantelkorstnad, mida praegu ei kasutata ja millesse võivad olla ehitatud muud ruumid. Selle
käigus võivad olla vanad suitsulõõrid ummistunud ja kui nendesse mingi juurdehituse käigus (näiteks
kamina paigaldamine) ühendatakse uus suitsulõõr, võib sellel tõmme täiesti puududa või olla puudulik.
Samuti tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et eelnimetatud hoonetes võivad olla puust
ventilatsioonilõõrid, mis ümberehituste käigus võivad jääda ühendatuks suitsulõõriga, mis võib
põhjustada tulekahju.
12. Katusele võtab korstnapühkija kaasa ainult seal töötamiseks vajalikud töövahendid, Mittevajalikud
tööriistad võivad takistada katusel töötamist ning ohustada alla kukkudes all viibivaid inimesi või
esemeid.

V Töötamine katusel
13. Katusel tuleb liikuda mööda käiguteed või katuseharja. Katusel liikumiseks ei tohi kasutada katusele
kinnitatuid lumetõkkeid ja renne.
14. Katuseharjal liigub korstnapühkija kõverdatud põlvedega, asetades kontsad harjaserva taha ja talla
katuse pinnale. Katusel ei tohi rutata, astuda tuleb rahulikult, mõõduka tempoga, hoides väljasirutatud
kätega tasakaalu.
15. Katusel liikudes ei tohi korstnast möödumisel haarata kinni selle ülaservast, juhtmetest ja traatidest,
side- ja translatsiooniliinide püstikutest, atennidest jms. Keelatud on liikuda katusel tugeva tuulega (üle
10 m/s), vihma- ja lumesajus, udus, halva nähtavuse ja alla -20˚C õhutemperatuuri korral.
16. Vajadusel korstnast kinnihaaramisel tuleb jälgida, et kivid korstnas ei oleks lahti. Lahtised kivid tuleb
kõrvaldada. Korstnapühkijal peab olema reegliks korstnast kinnihaaramisel teha seda madalamast kohast
või siis panna toetamiseks käsi võimalikult sügavamale korstnalõõri sisse.
17. Kui korstna küljes on astmeraud või on olemas statsionaarne redel, jätab korstnapühkija korstna otsa
tõusmisel luua õlale. Kui korstnapühkijal tuleb end korstna otsa vinnata käte ja jalgade abil, siis tuleb
luud enne korstnale ronimist paigutada korstna servale, kuuliga sissepoole.
18. Korstnale püsti tõustes ei tule jalgu asetada kõrvuti, vaid üks jalg umbes labajala pikkuse võrra teisest
ettepoole. Seistakse näoga vastu tuult, üks jalg veidi ettepoole nihutatud. Niisugune asend on töötamiseks
kõige ohutum.
19. On hea tunnus, kui korstnaluua allalasmisel kerkib lõõrist tolmu ja tahma – nagu korsten suitseks.
Kui tahmavool äkki lakkab, tuleb luua laskmine ajutiselt peatada, sest on ilmne, et tõmme korstnas
muutus vastupidiseks ja tahm pressitakse klappide ja siibrite vahedest läbi ruumidesse. Luua allalaskmist
võib jätkata, kui on märgata õhu liikumist lõõrist ülespoole.
20. Kui korstnaluua langemine on takistatud (pigi, mört, sisselangenud kivid, ehitajate allapillatud
esemete või materjalidega vms.), tuleb luuda järskude tõmmetega tõsta ja alla kukutada. Kui sellisel teel
ei saa lõõri lahti, on tegemist raskema ummistusega.
21. Avara korstnalõõri puhul ja vastavamõõdulise luua puudumisel kasutatakse tavalist korstnaluuda,
lastes seda korduvalt igast nurgast korstnalõõri sisse (vähemalt 4 korda).
22. Töötamisel tuleb pidevalt kontrollida kuuli kinnitust ja veenduda, et see on kindel ja pole karta selle
köie otsast lahtitulekut ja allakukkumist.
23. Korstnalõõride puhastamisel tuleb tähelepanelikult uurida lõõride seisukorda, selgitada, kas need on
pigitunud ja missugune on pigi – kas kuiv ja kergesüttiv või märg ja momendil tuleohutu.
24. Märjal ja lumelörtsisel katusel tuleb hoida köis kuiv. Selleks lastakse luua lõõrist väljatõmbdamisel
vaba köieots korstna teise lõõri.
25. Lõpetanud töö korstna otsas, kerib korstnapühkija köie vihti, paneb luua korstnale ja laskub ise
ettevaatlikult katusele, võtab seejärel korstnalt luua ning asetab õlale.
26. Katusel ühe korstna juurest teise juurde liikudes ei tohi luuaköit enda järel vedada, kuna köis võib
rikkuda katusekatet (katusekive lahti tõmmata jne.) või kusagile kinni jääda ning korstnapühkija
tasakaalust välja viia.
27. Katuselt lahkudes peab korstnapühkija sulgema enda järel katuseluugi või –akna ja teatama tellijale
töö lõpetamisest.

VI Töötamine ruumides
28. Korteritesse või ruumidesse läheb korstnapühkija kõigi seal tööks vajalike tööriistadega.
29. Puhastada tuleb korruste kaupa ülevalt allapoole, lõpetatakse reeglina keldrikorrusel asuvate
kütteseadmete ja korstnalõõride (n.n. korstnajalad) põhja puhastamisega.
30. Üldreeglina puhastatakse kütteseadmed sel ajal, kui nendes ei ole tuld. Sellest tuleb tellijat eelnevalt
teavitada töö tegemise ajas kokku leppimisel.
31. Kui korteris ettevalmistusi ei ole tehtud, ei tohi korstnapühkija oma tahmaste kätega ja riietega ise
esemeid, mööblit, kardinaid jms. puhastusklappide eest ära koristada. Seda võib teha ainult erandjuhul ja
tellija palvel (näiteks raskema mööblieseme nihutamisel).
32. Töötamise ajal on kortsnapühkijal keelatud suitsetada.
33. Korterites ja ruumides töötamisel peab korstnapühkija pöörama erilist tähelepanu kvaliteedile ja
puhtale tööle. Seejuures tuleb juhinduda järgnevast:
1) tahmaklapile või –uksele tuleb enne avamist koputada (eriti ripplõõride tahmauksed), et vältida tahma
varisemist põrandale või esemetele. Tahm, mis koputamisest klapi või ukse siseküljest maha ei põrunud,
tuleb käsiharjaga või kulbiga maha kraapida all hoitavasse nõusse või kühvlisse;
2) tahma väljavõtmisel ja nõusse paigutamisel peavad ruumide aknad olema suletud. Tuuletõmbusega
kerge tahma lendub, võib tekkida tagurpidi tõmme. Ruume võib õhutada pärast töö lõppu;
3) sel ajal, kui puhastatakse lõõri ühe tahmaplapi kaudu, peavad teised tahmaklapid olema suletud, kuid
vastav siiber avatud;
4) rõngasse paigutatud trossluud tuleb päästa lahti ettevaatlikult ja töötada temaga tähelepanelikult, et
varre otsaga ei vehitaks. Tross surutakse kaenla alla rõngasse nii, et üks käsi hoiab trossi luua poolset osa
ja teine trossi otsa. Tahmaavast luua väljatõmbamisel tuleb luuast käega kinni haarata, et nõgised luuraod
järsul sirgumisel tahma tuppa laiale ei pilluks;
5) korstnapühkija peab oskama tahmakulpi osavalt käsitada, selle liigendvart pikendada või lühendada
ühe käega, hoides samal ajal teises käes prügikühvlit või tahmanõu. Tahma ja tuha peab korstnapühkija
kulbiga kätte saama vähemalt 90-kraadise käänaku tagant.

VII Kütteseadmete puhastamine
34. Kütteseadmete puhastamisel tuleb kinni pidada kindlast tööde järjekorrast: alustada lõõride
puhastamist korstna poolt ning liikuda tööga kolde suunas, tahma välja võtmist aga vastupidi, alustades
koldest ja liikudes tööga korstna poole. Töö käigus tuleb pidevalt jälgida tõmmet lõõrides.
35. Tõmbe puudumisel või nõrga tõmbe korral võib olla tegemist ummistusega. Selle kiiremaks
leidmiseks tuleb kontrollida tõmmet iga tahmaava juures minnes tõmbele vastupidises suunas (korstnast
küttekolde poole). Tööd tuleb kontrollida lõõride kaupa.
Kui tõmme säilis või tugevnes, siis ummistust kontrollitavas lõõris ei ole. Kui aga tõmme halvenes või
kadus (n.n. kinni pühkimine), tuleb tahm luua või kulbiga lõõri käigust eemaldada.
36. Tahma väljavõtmist alustatakse kolde poolt, kuna tõmme viib kulbiga lendu tõstetud tahma kaasa
järgmistesse lõõridesse, kust selle järgmisest tahmaavast kätte saab.
37. Kategoorilistelt on keelatud lükata tahma trossluuaga (vaieriga) viimalõõris (slepes) küttekolde või
korstna suunas, kui pole võimalik tahma välja võtta.
38. Köögipliiti ja soemüüri puhastatakse järgmises järjekorras:
1) avatakse siibrid;
2) suletakse ventilatisooniklapid;
3) puhastatakse (trossluuaga) lõõri tõmbele vastupidises järjekorras (korstna poolt kolde poole).
Neljalõõrilise soemüüri (kolm talve- ja üks suvelõõr) puhul avatakse esimesena pliidi kohal olev
puhastusluuk ja puhastatakse kolmas ja teine lõõr, seejärel puhastatakse teises ruumis asuva
puhastasluugi või –luukide kaudu esimene ja suvelõõr. Paljudel soemüüridel on talve- ja suvesiibrid
kohakuti. Sel juhul lükatakse trossluud soemüüri tagumise tahmaluugi kaudu läbi siibrite ja puhastatakse
samast avast ka soemüüri rõhtlõõr;
4) tahm võetakse välja tõmbele pärisuunas alustades küttekolde poolt ja liikudes tööga korstna suunas;
5) töö lõpetamisel kontrollitakse tõmmet veel kord talve- ja suvesiibrite kaudu eraldi, asetetades harali
sõrmedega käe väikseima pliidirõnga ava kohale või koldeukse ette.
39. Samas järjekorras puhastatakse ka ahjusid ja teisi kütteseadmeid.

VIII Korstnajalgade puhastamine
40. Katusel töötamisel teeb korstnapühkija kindlaks korstnalõõride arvu. Sama arv tahmaklappe peab
olema korstnalõõride põhjades (korstnajalgades). Korstnalõõri lastud korstnaluua köie järgi saab teada,
kui kõrgel (mitmendal korrusel) asub vastava lõõri põhi (korstnajalg), vajadusel võib kasutada teisi
meetodeid (kaamerat, kaugusemõõtjat vms).
41. Eluruumides asuvaid tahmaluuke peab avama ettevaatlikult, tuleb uurida, missuguses olukorras on
lõõr (näiteks kas seal on palju tahma jne), sest muidu võib puhastades tahm läbi ava ruumi paiskuda.
42. Esineb korstnajalgu, milles tahm on sademete mõjul paakunud või allalangenud mõrdiga kokku
kivistunud. Kulbiga saab kätte ainult madalamal ja lõõri põhjal asuvat tahma. Võib tekkida tühimik,
millel on kõrgemal lõõris paakunud tahmast lagi. Selle läbimurdmiseks kasutatakse trossluuda, fiibrit või
metallinti, mis lükatakse tahmaluugist sisse ja millega saab lõõris kõrgemalasuvat kivistunud
tahmatroppe ja ummistusi likvideerida.
43. Kui on tegemist raskema ummistusega, mida trossluua või teiste eelnimetatud vahenditega ei saa
kõrvaldada, tuleb kukutada korstnaluua kuul korstnalõõri või siduda kõie otsa raudkang ja sellega
ummistunud kohta rammida. Kui ka sellest abi ei ole, tuleb ummistuskoht täpselt välja mõõta ja kortsen
sellest kohast tellija loal lahti raiuda.
44. Esineb lõõripõhjasid, milles puhastusava on tahmaklapiga sulgemise asemel tellistega kinni
müüritud. Neid võib puhastada, kui sulgemismaterjal on käepärast, et ava uuesti kinni müürida.
45. Keelatud on jätta lahtivõetud ava kinni müürimata või sulgeda see ainult lahtiste tellistega, kuna see
tekitab otsest tuleohtu ning ebatihedalt suletud avast korstnalõõri tungiv õhk takistab tõmmet.

IX Eriotstarbeliste kütteseadmete puhastamine
46. Suurte tööstuslike (katlamajad) ja paiksete (ehitises kasutatavate) keskkütteseadmete suitsulõõride
puhastamisel kasutatakse suuri korstnapühkimisluudasid. Nende puudumisel võib kasutada tavalist
korstnapühkimisluuda. Sel juhul lastakse see lõõri igast neljast nurgast eraldi ja lõõri seinu, samuti
luuaköit piki lõõri seinu liigutades.
47. Moodulkorstnate puhastamisel tuleb järgida moodulkorstnate paigaldamis- ja kasutamisjuhiseid ning
soovitusi. Moodulkorstnaid võib puhastada ka meetodil alt-üles, kui all on olemas puhastusava, millest
on võimalik fiibriga läbi lükata.
48. Roostevabast metallist ja keraamilisest materjalist suitsu- ning ventilatsioonilõõre
puhastatakse plastikharjadega.
49. Tööstuslike kütteseadmete kõrgkorstnaid ja suitsukanaleid puhastatakse grupivisiidiliselt
korstnapühkija-meistri juhendamisel. Grupi suurus sõltub korstna kõrgusest, puhastamiseks määratud
ajavahemikust ja töö ohtlikkusest.
50. Enne puhastustööde algust tuleb kõrgkorstnaid ja suitsukanaleid tuulutada ja jahutada. Kanalites ei
tohi olla küttegaase.
51. Keelatud on töötada kõrgkorstnais ja suitsukanaleis, mille temperatuur on üle + 40˚C.
+30˚ - + 40˚C juures tuleb töötada vahetuste kaupa, korraga mitte üle 15 minuti.
52. Hingamisteede ja -elundite kaitseks tahma eest tuleb kasutada respiraatorit või mitmekordset rätti
nina ja suu katmiseks ning kaitseprille.
53. Suitsukanalite puhastamisel kasutatakse julgestusnööri, mille üks ots kinnitatakse korstnapühkija vöö
külge ja teine on kinnitatud puhastusluugist väljaspool ja mida jälgib teine korstnapühkija.
54. Väljasolev korstnapühkija peab pidevalt jälgima kanalis töötavat korstnapühkijat. Kui kuumus ja
värske õhu puudus teda kahjustavad, saab sees oleva korstnapühkija päästenööri abil välja tõmmata.
55. Kanalite valgustamiseks võib kasutada 6-12 V töötavat kandelampi või taskulampi.
56. Kõrgkorstnaid võib puhastada, kas alt üles või ülalt alla.
57. Alt-üles meetodit on sobiv kasutada kõrge korstna (üle 30 m) puhul, mis on tugevasti tahmunud ja
tugeva tõmbega, mis veab korstnalõõri seintelt lahtikraabitava tahma üles, samuti on korstnapühkijal nii
kergem hingata. Kui kütteseadme suitsukanali temperatuur on +30 kuni +40° ei tohi lõõris korraga
töötada üle 15 minuti.
58. Ülalt-alla meetodi puhul läheb korstnapühkija korstna tippu (kui seda ei takista korstnas olev tahm ja
astmerauad on korras). Esmalt puhastatakse korstna tipp kihtidena ladestunud ja paakunud tahmast.
Seejärel puhastatakse korstna sisepind tahmast astme-astmelt alla tulles.
59. Kõrgkorstnate puhastamisel kontrollitakse hoolikalt astmeraudasid ja nende kinnitust. Kasutatakse
karabiiniga vööd, mis kinnitatakse astmeraudade külge. Et rebiv jõud astmarauale oleks väiksem, on vöö
ja karbiini vahel pikenduseks tugev kett või kõis nii, et korstnapühkija saaks ennast kinnitada rinna
kõrguselt.

X Tahma põletamine
60. Tahma põletamine on kütteseadme seintele kinnitunud tahma eemaldamine põletamise teel
korstnapühkija poolt.
61. Mõnikord ladestub vale küttematerjali ja küttereziimi tõttu lõõride pindadele tahma, mis harilikul
puhastamisel ei eemaldu (läikiv, teraline, rasvane ja vähese veesisaldusega määriv tahm). Sellisel juhul
on kütteseadme kasutamisel tahma süttimise oht. Kuna tahma põlemisel eraldub suurel hulgal soojust,
võib korsten või lõõrid gaaside survel lõheneda ja tuli nende kaudu süüdata süttivaid
ehituskonstruktsioone. Tahma süttimise vältimiseks tuleb tahm korstna- ja kütteseadmete lõõridest
asjatundlikult välja põletada.
62. Tahma põletamise vajaduse teeb korstnapühkija kindlaks lõõride vaatluse ja väljavõetava tahma
uurimise teel, hankides samal ajal andmeid kasutatava kütuse ja tõmbe muudatuste (vähenemise) kohta.
63. Tahma liigid:
1) lenduv tahm on väikestest söekübemetest koosnev pulber, mille toob suitsulõõridesse tõmme. Selle
alla kuulub ka narmastahm, mis tekib pliitides, soemüürides ja suitsulõõrides. Süttides põleb see
hõõgudes. Narmastahm tekib pliitides eelkõige praeahju ümbrusesse. Üheks võimaluseks tahma liigi
tuvastamiseks on avada küttekolde tahmaluuk ja käega katsuda. Samuti sadestuvad kõik tahmad siibrile;
2) läikiv ehk must pigitahm on tihe läikiv pigimust või mustjaspruun kiht suitsulõõride seintel. Süttides
põleb see käreda leegiga ja on seetõttu eriti ohtlik. Temperatuur muutub väga kõrgeks, ka korstnast
lenduvad sädemed ei kustu kohe. Läikiv tahm põlemisel paisub, tekkivad gaasid võivad plahvatada.
Tahm võib korstnas ka nii-öelda “kinni põleda”;
3) pigi tekib eelkõige sinna, kus on suitsugaaside järsu jahtumise koht. See on tavaliselt pööningul, eriti
kui on tegemist kõrge pööninguga. Seepärast on soovitav see osa korstnast soojustada. Soojustus ei tohi
olla põlevast materjalist. Näiteks mineraalvill sobib selleks hästi;
4) rasvane tahm moodustub lenduva tahma ja rasvainete segust, kui köögi ventilatsioon on juhitud
suitsulõõri. Rasvane tahm on sama tuleohtlik kui läikiv tahm;
5) gaasikütte tahm sarnaneb rasvasele tahmale. See koosneb tolmuosakestest, rasva sisaldavatest
köögiaurudest ja gaasi põlemisjääkidest ning ummistab katla suitsutorud. Ta on sama tuleohtlik kui läikiv
tahm;
6) määriv ehk pigitahm koosneb pigist ja muudest tõrvainetest, rasvast, veest ja lenduvast tahmast ning
on poolvedel. See tekib märja kütte, eriti märja turba ja männipuidu kasutamisel, kui küttekoldes on
temperatuur madal ning küttegaasid jahtuvad suitsulõõrides kiiresti. Ta ei ole eriti tuleohtlik, kuna
sisaldab vett;
7) vedel pigitahm ehk tahmapigi on üks määriva tahma alaliike. Ta ei ole küll eriti tuleohtlik, sest
sisaldab vett, kuid kütteseadmele väga kahjulik. Selles olevad ained ladestuvad kütteseadme seintele.
Nad võivad imbuda nii läbi kütteseadme kui ka korstna seinte.
64. Tahma on lubatud põletada ainult tase, 4 kutsekvalifikatsiooni taseme korstnapühkijal ning
korstnapühkija-meistril, tase 5. Tahma põletamine on lubatud vähemalt kahe korstnapühkija poolt,
suuremates ehitistes kaasatakse korstnapühkijaid rohkem.
65. Tahma isesüttimist saab ajutiselt takistada, kui puistada pigitunud lõõri puutuhka. Pigile mõjub
hävitavalt ka kange soolvesi. Samuti on heaks vastuabinõuks tahma süttimisele kestev kütmine kuivade
haavapuudega.
66. Tuleohutuse tagamiseks peab korstnapühkija enne tahma põletamisele asumist:
1) informeerima sellest päästeasutuse häirekeskust hädaabi numbril 112, teatades objekti aadressi ja oma
nime;
2) kontrollima, kas korstnale pääseb vabalt ligi kõikidelt korrustelt, keldrist ja pööningult, kas kõik
õhuklapid on suletud, kas korstnas ja selle ühenduskohtades viimalõõridega (sleped) ei esine pragusid,
kas korstna lähedal ei ole süttivaid esemeid;
3) kontrollima, kas kõikidel korrustel on ja vajalikud tulekustutusvahendid;
4) panema käepärast kõik vajalikud tööriistad ja abinõud (raudkang, märjaks tehtud köis, kett pommiga,
kaitseprillid silmade kaitseks, tulekindlad kindad käte kaitseks kuumenenud tööriistade kasutamisel,
pang veega lõõridest väljavõetud söekamakate ja kuuma tuha kustutamiseks;
5) varuma tahma põlema süütamiseks süütematerjali. Süütamiseks on keelatud kasutada
plahvatusohtlikke aineid.
67. Tahma põletamise ajal ei tohi seista otse korstna, kütteseadme või lõõri ava ees, kuna
tagurpidi tõmbe korral võib põletusavast (tahmaluugist) leek välja lüüa.
67a. Tahmapõletamist võib teostada kui tuule kiirus on alla 5,4m/s
68. Pärast tahma põletamise lõpetamist tuleb hoolikalt kontrollida, kas ei esine enam tuleohtu, erilist
tähelepanu pöörata korruste vahelagedele ja põrandakattele korstnate vahetus läheduses ja kas ei immitse
kuskilt suitsu, ning tagada tööde teostamise koha järelevalve vastavalt tuletööde tuleohutusnõuetele.
69. Elamutes tahma põletamisel peab korstnapühkija:
1) rakendama abinõud tuleohu vältimiseks;
2) enne tahma põletamist puhastama korstna ja kütteseadme lõõrid lenduvast tahmast;
3) põletama tahma järk-järgult korstnas ja korruste ning kütteseadmete lõõride kaupa, et põletamine
suureks ei paisuks, lõõrid kinni ei põleks ja põlemine ei kahjustaks korstnat ning kütteseadmeid.
Põletamine toimub tõmbele vastupidises suunas, s.o. korstnast kolde poole. Et tuli ei kustuks, tuleb
pidevalt lisada põletusmaterjali;
4) pärast tahma põletamist tuleb korsten ja kütteseade põlemise jääkidest puhastada, tühjendada
korstnajalg (korstnalõõri põhi), eemaldada hõõguv tahmakoorik ja sulgeda sisseraiutud avad.
70. Tuleb jälgida, et lõõr nii-öelda kinni ei põleks. Kinnipõlemise eel tõmme nõrgeneb, suits hakkab
kaduma. Kui lõõr on täiesti kinni põlenud, siis korstnast suitsu enam ei välju, vaid see hakkab välja
tungima ruumides asuvatest küttekolletest, siibrite ja klappide vahelt.
71. Ummistusi aitab vältida, kui korstna lõõri aeg-ajalt lasta keti otsas olev raske raudkang.
72. Soemüürides ja ahjudes võivad ummistused tekkida lõõride suunamuutmiskohtades. Kui suits tungib
juba koldeavast välja, tuleb võtta appi trossluud ja sellega ummistunud koht lahti lüüa.
73. Tõmmet tuleb pidevalt kontrollida gaaside liikumise järgi viimalõõris. Kui kuumad gaasid hakkavad
selles liikuma ja suitsu enam ruumi ei tule, on oht likvideeritud.
74. Erandjuhtudel tuleb ummistuse likvideerimiseks müüritisse ava raiuda.
75. Suitsukambrites (liha- ja kalasuitsukambrid) tekib rasvane tahm, mis põleb käreda leegiga ja tekitab
kõrge kuumuse. Tahma põletamisel tuleb suitsukambri seinad polsterdada 20-40 cm paksuselt puuvillaga,
põrandale laduda aga suur kuhi puitvilla ja õlgi. Need süüdatakse korstnapoolselt küljelt, et tõmme järk-järgult kasvaks. Ventilaatorid tuleb välja lülitada. Kambri metalluks tuleb tihedalt sulgeda. Õhku
kambrisse tuleb juhtida alumise ava kaudu.
76. Pärast põletamist, mis kestab ½-2 tundi, avatakse kambri uks, lastakse kambril jahtuda ja siis
pühitakse tahmakoorikud seintelt tavalise luuaga maha.
77. Suitsukambri seintelt võib rasvast tahma eemaldada mahakraapimise või –raiumise teel. See on aga
aeganõudev. Seda tehakse siis, kui tahma pole võimalik kambri seintelt maha põletada.
XI Gaasikütteseadmete suitsu- ja ventilatsioonilõõride puhastamine
78. Gaasikütteseadmete suitsu- ja ventilatsioonilõõride puhastamisel ja kontrollimisel tuleb juhinduda
Eesti Gaasiliidu poolt kinnitatud juhendeist G3-1 ja G3-2, mis käsitlevad gaasikütteseadmete paigaldust
ja nende ekspluatatsioonitingimusi. Samuti tuleb alati arvestada konkreetse gaasikütteseadme
kasutusjuhendiga.
79. Gaasikütteseadme suitsulõõrid on korstnalõõrid, kuhu juhitakse gaasikütteseadmest väljuv suits.
80. Gaasikütteseadme ventilatsioonilõõrid on korstnalõõrid, mille kaudu ventileeritakse ruume, kuhu
gaasikütteseade on paigaldatud ja nendega ühendatud ruume.
81. Gaasikütteseadmete liigid on:
1) seadmed, mille suits juhitakse ehitises asuvasse kivikorstnasse, mille sisse on korstnat kahjustava
kondensi mõju likvideerimiseks paigaldatud roostevabast metallist suitsutoru.;
2) turbosüsteemsed gaasikütteseadmed, mille gaasisuits juhitakse otse välisõhku ja mille kütmiseks
vajalik õhk võetakse otse välisõhust;
3) kondensaat gaasikütteseadmed, mis töötavad madalal temperatuuril ja millest eraldub palju kondenssi,
mis juhitakse läbi plastiksuitsutoru kanalistatsiooni.
82. Gaasikütteseadmete suitsulõõrides asuvaid roostevabast metallist suitsutorusid ja moodulkorstnaid
tohib puhastada ainult plastikharjaga.
83. Turbo- ja kondensaatgaasiseadmeid tohib puhastada ja hooldada ainult korstnapühkija, kellel on
kellel on lisaks korstnapühkija kutsetunnistusele vastav pädevus (sellekohane litsents või sertifikaat).
84. Gaasikütteseadmete suitsu- ja ventilatsioonilõõre puhastatakse ainult nende harjadega, mis on lõõri
materjalist lähtuvalt selle puhastamiseks ette nähtud - kivikorstnaid metallharjaga, moodulkorstnaid
keraamilise sisetoruga ja roostevabast terasest suitsu- ja ventilatsioonitorusid plastikharjaga.
85. Uute gaasikütteseadmete paigaldamise konsultatsioonidel kontrollib korstnapühkija, mis seisundis on
korstnad ja milline gaasikütteseade objektile sobib ning koostab sellekohase akti koos skeemiga.
86. Gaasikütteseadmete paigaldamise konsultatsioone anda ja sellekohaseid dokumente koostada võib
ainult tase 5 kutsekvalifikatsiooni tasandiga korstnapühkija, kellel on selleks vastav pädevus.
87. Ehitatavates hoonetes peab gaasi põlemisprodukide ärajuhtimiseks olema igal seadmel, agregaadil
või ahjul eraldi suitsulõõr, kui seadme tootja oma paigaldusjuhendis ei määratle teisiti.
88. Olemasolevates hoonetes on lubatud ühte suitsulõõri ühendada gaasiseadmete paigaldusjuhendis
määratletud viisil.
89. Suitsugaase ei tohi ventilatsioonikanalitesse juhtida.
90. Suitsulõõride ristlõige võetakse vastavalt gaasiseadmete soojuskoormusele ja kooskõlas G3-1 ja G3-2
vastavate peatükkidega.
91.Toitlustusasutuste kütteseadmeid (restoranide pliidid, toidukeetmise katlad vms.) võib ühendada ka
ühisesse suitsulõõri, samuti on lubatud on kasutada mitmele agregaadile ühiseid ühendustorusid
(kollektoreid), vastavalt tootjate paigaldusjuhenditele.
92. Suitsulõõride ehitamiseks on keelatud kasutada nõrku ja väikese tulekindlusega materjale
(silikaattellis, žlakkbetoon vms.).
93. Suitsulõõrid peavad olema vertikaalsed, tihedad ja neile peab olema remondi tegemiseks vajalik
juurdepääs. Vajadusel lubatakse suitsulõõre ehitada kaldu kuni 30˚ vertikaali suhtes, kusjuures
kõrvalekalle ei tohi olla üle 1 m lõõri vertikaaljoone teljest.
94. Ühendustoru ristlõige peab vastama gaasiseadme väljumistoru ristlõikele.
95. Ühendustoru (viimalõõri) horisontaalse osa pikkus ei tohi ehitavates hoonetes olla üle 1,5 m ja
olemasolevates majades üle 3 m.
96. Ühendustorul ei tohi olla üle kolme käänaku, mille raadiused peavad võrduma toru läbimõõduga.
97. Ühendamisel suitsulõõriga tuleb ühendustoru (viimalõõri) ots paigaldada korstna seina sisse
vähemalt 10 cm pikkuselt nii, et ots ei ulatuks suitsulõõri sisse. Selleks peab torul olema piiraja (krae).
Suitsulõõriga tuleb ühendada tihendatud hülsi abil, et plekktoru oleks võimalik puhastamiseks maha
võtta.
98. Gaasiseadmete ühendustorude ehitamine läbi eluruumide on keelatud. Külmi ruume läbivad
ühendustorud tuleb soojustada.
99. Gaasiseadmete ühendustorud tuleb ühendada suitsulõõriga nii, et toru sisseviigust allapoole jääks
vähemalt 25 cm sügavune „tasku”. Taskul peab olema puhastusluuk. (ka moodulkorstnatel)
100. Korstnad tuleb ehitada:
1) 0,8 m üle katuseharja, kui nad asuvad 1,5 m kaugusel (horisontaali mööda) katuseharjast;
2) katuseharja kõrguseni, kui nad asuvad katuseharjast 1,5-3 m kaugusel;
3) allapoole katuseharja, kuid mitte allapoole katuseharja horisonttaaltelje suhtes 10˚ nurga all läbivat
sirget, kui korstnad asuvad katuseharjast kaugemal kui 3 m. Igal juhul peab korsten ulatume vähemalt 0,8
m üle katusepinna.
101. Kui korstna lähedal asuvad hoone kõrgemad osad, ehitised või puud, peavad gaasiseadmete ja –
agregaatide korstnad ulatuma üle tuulealuse hõrendustsooni. Korstnad tuleb katta soojusisolatsiooniga, et
põlemisproduktid ei jahtuks alla kastepunkti (G3-1,G3-2....).
102. Suitsulõõrid peavad olema kaitstud sademete sissesattumise eest.
103. Korstna ülemine, katusest väljaulatuv osa peab olema tsemendimördiga krohvitud ja selle ülemine
osa kaetud plekiga. Kui korstnal on metallkuppel, peab see korstnalõõride puhastamiseks olema lahtikäiv
või äravõetav.
104. Ventilatsioonilõõrid peavad olema puhastatavad ja neil peavad olema ventilatsioonirestist või –
klapist allpool puhastusluugiga „tasku”.
XII Tööohutuse ja töötervishoiu nõuded kütteseadmete puhastamisel
105. Korstnapühkija ei tohi kütteseadme puhastamisele asuda:
1) kui tervislik seisund ei võimalda töid teostada ohutult;
2) olles alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes ehk tööd takistava psühhotroopse aine mõju all;
3) kui ilmastikutingimused ei ole sobilikud;
4) kui kütteseadme ehituslik seisukord ei vasta nõuetele;
5) kui redelite, luukide või katuste seisukord ei vasta nõuetele;
6) kui tööriistade seisukord ei võimalda teostada töid ohutult.
106. Korstnapühkimistööde ohutuks läbiviimiseks peavad pääsud, luugid ja redelid vastama ehitisele ja
tema osale esitatavatele tuleohutusnõuetele:
1) pääsud pööningule ja katusele rajatakse luugi või katuseakna kaudu, mille mõõtmed ei tohi olla
väiksemad kui 60 x 80 cm;
2) kui katuseluugi või akna alumine äär asub põrandast kõrgemal kui 1 m peab olema paigaldatud
kohtkindel najatusredel;
3) kui katusele pääseb väljast, peab hoone valdajal olema paigaldatud najatusredel, mis 70˚
najatuskallaku juures ulatub vähemalt 40 cm katuse äärest kõrgemale;
4) kui katuse kalle on üle 20˚ peab korstna juurde pääsemiseks olema paigaldatud katuseredel, mille laius
peab olema vähemalt 35 cm ja tema pulkade vahemaa ei tohi olla üle 40 cm;
5) kui korsten ulatub madalamast küljest 1 m võrra või rohkem üle katuse, peab korstna otsa pääsemiseks
olema paigaldatud statsionaarne korstnaredel või olema korstna müüritisse sisse müüritud astmerauad,
mille viimane aste ei tohi olla korstna tipust üle madalamal kui 40 cm;
6) kui katuse kalle on üle 45˚, peab olema katusele ehitatud vähemalt 30 cm laiused stabiilsed käiguteed
või redelid.
107. Töötamine katusel
1) ronimine katusele ei ole lubatud, kui redelid ja katused on libedad;
2) töötamine katusel ei ole lubatud, kui tuule tugevus on üle 10 m/sek;
3) katusel töötamisel ei ole lubatud köie järelelohistamine
4) ei tohi kasutada teisi selliseid töövõtteid, mis võivad häirida korstnapühkija tasakaalu;
5) katusel tuleb liikuda mööda selle harja, kasutada käiguteid, või liikuda mööda mitterippuvaid renne;
6) katusel liikudes ei tohi korstnapühkija kinni haarata korstna ülemisest servast, traatidest,
antennivarrastest ja muudest selleks mitte ettenähtud esemetest;
7) tööriistade või mistahes muude esemete katuselt, redelilt või pööningult alla viskamine on keelatud;
8) kui katuse kalle ületab 20˚, tuleb kasutusele võtta ohutusabinõud, et vältida korstnapühkija enda,
samuti töövahendite ja muude esemete katuselt alla kukkumist.
108. Töötamine ruumides
1) tahma ja kivipuru lõõrist välja võtmiseks tuleb kasutada tööriistu;
2) tööstuslike kütteseadmete läbironitavate suitsulõõride puhastamisel peab osalema vähemalt kaks
korstnapühkijat;
3) läbironitavate suitsulõõride puhastamisel tuleb kasutada julgestusnööri;
4) enne läbitavasse suitsulõõri sisenemist tuleb suitsulõõri tuulutada;
5) keelatud on siseneda kütteseadmesse, mille temperatuur on kõrgem kui 40˚C;
6) kui kütteseadme temperatuur on +30 kuni +40˚ ei tohi lõõris korraga töötada üle 15 minuti;
7) töö alustamine on keelatud, kui ei ole kasutusele võetud isiku kaitsevahendid (tööülikond,
tolmumask).
Korstnapühkimistööde juhend koos lisadega on kehtiv koos Kutsestandartiga.
12.12.2016.